Kohvi ajalugu

Kõige levinuma legendi järgi avastati kohvitaim ja selle marja mõju Etioopias 9ndal sajandil, kui kitsekarjus Kaldi märkas, et ta kitsed olid ühel tavalisel päeval eriti ülemeelikud. Ta avastas, et tema kitsed olid söönud huvitavaid punaseid marju ja mõtles: “Hmm, ma proovin ka’’. Kaldi siis tundis, kuidas ta keha on kergem, energiat on rohkem ja ta väsitab vähem. Tuleb välja, et need müstilised punased marjad olid kohvimarjad. Inimesed märkasid, kuidas Kaldi samm oli hoogsam tänu neile kummalistele marjadele ja sealt vaikselt hakkasid ka teised neid marju sööma.

Etioopia on tuntud kui kohvitaime sünnikohana. Sealt avastati Arabica mis on tänapäeval enim levinud kohviliik (moodustab 75% maailmatoodangust). Aga algselt ei tarbitud kohvi kui joogina vaid pigem tehti selline proto-energiabatoon, kohvivili segati kokku loomarasvaga mida siis munchiti pikkadel trekkidel.

Jeemenis sai alguse esimene tõeline kohvitööstus (kultivatsioon, eksport). Räägitakse ka, et Jeemenis sai alguse kohvi joomise kunst.  Neil on ka oma levinud versioon kohvi avastamisest (tegemist on ikkagi legendidega aga mõlemad on võimalikud) . Üks mees nimega Omar oli aetud Mocha linnast välja kõrbe, kus ta vaenlased eeldasid, et ta nälgib. Omari vaenlaste kahjuks juhatas maagiline lind ta kohvipõõsa juurde. On kaks versiooni  – ühes versioonis läks talle see maitse väga peale ja ta tegi oasuppi (pmst pätikohvi), teises ei läinud Omarile marja maitse üldse peale ja ta röstis marjad ära (mis tegi maitse paremaks), ning lisas nad kuuma vette, et marjad pehmeks muutuksid.