Orgaaniline kohv Caffeine’s
Orgaanilisele kohvioale üleminekul valisime kindlad piirkonnad, et tagada Sulle juba tuttavad maitsed. Kohvi kasvatatakse mahepõllumajanduslikult kohvifarmides, mis tähendab, et paremad pole mitte ainult oad, vaid ka õhk, maa, kogu keskkond. Neid ube kasvatatakse sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtetes ja väetatakse ainult orgaaniliste väetistega nagu näiteks ubade eemaldamise järel järelejäänud viljaliha komposti, kesta ja muu sarnasega. Säästlikult kasvatatud kohv aitab kaasa keskkonna ja tervise säilimisele.
EL mahesertifikaat annab omakorda kindluse, et kohvi maitse ja värvus pärinevad ainult ehtsatest ja puhastest koostisosadest. Kuigi oleme alati olnud väga teadlikud ja tähelepanelikud kohviubade päritolu suhtes, on EL mahesertifikaadiga kohv oluline samm edasi ning annab kindlustunde põllumajandustingimuste järelevalve osas.
Caffeine astub kestlikkuse suunal
Caffeine on esimene kohvikukett Baltikumis, mis pakub alates 2022. aasta juunist ainult orgaanilist kohvi. See tähendab, et meie kohv on mahesertifitseeritud ja kinnitatud EL-i mahepõllumajanduslike tingimuste kohaselt. Seda märgist kandvate toodete kontroll on väga range ning annab kindluse, et meie kohv on kooskõlas keskkonnaga. Loe lähemalt mahemärgisest siit.
Mõistame, et kohv on keskkonna mõttes väga oluline riskikaup. Just seepärast soovisime teha endast oleneva, et meie kohv oleks valmistatud võimalikult naturaalselt ja keskkonnale võimalikult vähe-kurnaval viisil. Meie klient on teadlik ning üha enam soovivad inimesed, et nende poolt valitud tooted oleksid keskkonnasõbralikud. Üleminek mahepõllumajanduslikult kasvatatud kohvile on loomulik ning oluline samm kestlikuma tuleviku suunal.
Orgaaniline kohv Caffeine’s
Orgaanilisele kohvioale üleminekul valisime kindlad piirkonnad, et tagada Sulle juba tuttavad maitsed. Kohvi kasvatatakse mahepõllumajanduslikult kohvifarmides, mis tähendab, et paremad pole mitte ainult oad, vaid ka õhk, maa, kogu keskkond. Neid ube kasvatatakse sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtetes ja väetatakse ainult orgaaniliste väetistega nagu näiteks ubade eemaldamise järel järelejäänud viljaliha komposti, kesta ja muu sarnasega. Säästlikult kasvatatud kohv aitab kaasa keskkonna ja tervise säilimisele.
EL mahesertifikaat annab omakorda kindluse, et kohvi maitse ja värvus pärinevad ainult ehtsatest ja puhastest koostisosadest. Kuigi oleme alati olnud väga teadlikud ja tähelepanelikud kohviubade päritolu suhtes, on EL mahesertifikaadiga kohv oluline samm edasi ning annab kindlustunde põllumajandustingimuste järelevalve osas.
Caffeine astub kestlikkuse suunal
Caffeine on esimene kohvikukett Baltikumis, mis pakub alates 2022. aasta juunist ainult orgaanilist kohvi. See tähendab, et meie kohv on mahesertifitseeritud ja kinnitatud EL-i mahepõllumajanduslike tingimuste kohaselt. Seda märgist kandvate toodete kontroll on väga range ning annab kindluse, et meie kohv on kooskõlas keskkonnaga. Loe lähemalt mahemärgisest siit.
Mõistame, et kohv on keskkonna mõttes väga oluline riskikaup. Just seepärast soovisime teha endast oleneva, et meie kohv oleks valmistatud võimalikult naturaalselt ja keskkonnale võimalikult vähe-kurnaval viisil. Meie klient on teadlik ning üha enam soovivad inimesed, et nende poolt valitud tooted oleksid keskkonnasõbralikud. Üleminek mahepõllumajanduslikult kasvatatud kohvile on loomulik ning oluline samm kestlikuma tuleviku suunal.
Kuidas kohvi kasvatatakse?
Enamasti kasvatatakse kohvitaime maakera ekvatoriaalvööndis, kuna sealsed kliimatingimused on sobivaimad. Kohvipuu kasvamiseks on kõige soodsam troopiline kliima, kus on palju päikest ja vett ent puudub pakane. Ideaalis tuleks kohvi kasvatada niiskes, viljakas ja hästi kuivendatud pinnases, puuvõra varjus, et püüda just õige annus päikest. Arvestades neid üsna piiritletud tingimusi kohvi kasvatamiseks, on ekvatoriaalvöönd koduks valdavale enamusele maailma kohviistanadustest, kuigi mõned kasvatajad on alustanud tööd ka istandustes, mis asuvad väljaspool kuulsat oavööndit.
Kliimast üksi aga ei piisa, sest kohvi kasvatamine on pikaajaline ja töömahukas kohustus maa ja selle põllukultuuride heaks. Kohvi kasvatatakse tavaliselt seemnest ja igal puul kulub vilja kandmiseks keskmiselt 3–5 aastat. Tavaliselt on kohvipuul kolm peamist elufaasi; kasvufaas, mis kestab umbes 4–7 aastat: tootlikkuse faas, mis võib kesta 15–25 aastat, kuigi see võib olla väga erinev; ja lõpuks viimane faas, kus puu hakkab füsioloogiliselt langema kuni oma surmani. Iga terve puu toodab umbes 2000 kohvikirssi aastas või umbes 4000 kohviuba (kohvikirss sisaldab tavaliselt kahte kohviuba), mis tähendab umbes pool kilogrammi rohelist kohvi terve puu kohta. Nende kirsside valmimine võib kesta seitse kuni üksteist kuud ja küpsena areneb neist sügavpunane vili, mis on umbes suure viinamarja suurune. Kirsside korjamine käib endiselt enamasti käsitsi.
Enam kui 200 miljonile inimesele on kohvi majanduslikuks ellujäämiseks hädavajalik. Suured kohviistandused moodustavad maailma pakkumisest vaid 20%, samas kui väiksemad talud (tuntud kui väikefarmid) tagavad kohvi pea 80% ulatuses. Tavaliselt sõltub väike istandus oma majandusliku tulu saamiseks ainult kohvist ja tasakaalustab seda paljude muude põllukultuuride alepõllundusega samal maal.
Kuidas kohvi kasvatatakse?
Enamasti kasvatatakse kohvitaime maakera ekvatoriaalvööndis, kuna sealsed kliimatingimused on sobivaimad. Kohvipuu kasvamiseks on kõige soodsam troopiline kliima, kus on palju päikest ja vett ent puudub pakane. Ideaalis tuleks kohvi kasvatada niiskes, viljakas ja hästi kuivendatud pinnases, puuvõra varjus, et püüda just õige annus päikest. Arvestades neid üsna piiritletud tingimusi kohvi kasvatamiseks, on ekvatoriaalvöönd koduks valdavale enamusele maailma kohviistanadustest, kuigi mõned kasvatajad on alustanud tööd ka istandustes, mis asuvad väljaspool kuulsat oavööndit.
Kliimast üksi aga ei piisa, sest kohvi kasvatamine on pikaajaline ja töömahukas kohustus maa ja selle põllukultuuride heaks. Kohvi kasvatatakse tavaliselt seemnest ja igal puul kulub vilja kandmiseks keskmiselt 3–5 aastat. Tavaliselt on kohvipuul kolm peamist elufaasi; kasvufaas, mis kestab umbes 4–7 aastat: tootlikkuse faas, mis võib kesta 15–25 aastat, kuigi see võib olla väga erinev; ja lõpuks viimane faas, kus puu hakkab füsioloogiliselt langema kuni oma surmani. Iga terve puu toodab umbes 2000 kohvikirssi aastas või umbes 4000 kohviuba (kohvikirss sisaldab tavaliselt kahte kohviuba), mis tähendab umbes pool kilogrammi rohelist kohvi terve puu kohta. Nende kirsside valmimine võib kesta seitse kuni üksteist kuud ja küpsena areneb neist sügavpunane vili, mis on umbes suure viinamarja suurune. Kirsside korjamine käib endiselt enamasti käsitsi.
Enam kui 200 miljonile inimesele on kohvi majanduslikuks ellujäämiseks hädavajalik. Suured kohviistandused moodustavad maailma pakkumisest vaid 20%, samas kui väiksemad talud (tuntud kui väikefarmid) tagavad kohvi pea 80% ulatuses. Tavaliselt sõltub väike istandus oma majandusliku tulu saamiseks ainult kohvist ja tasakaalustab seda paljude muude põllukultuuride alepõllundusega samal maal.
Kohv ja keskkond
Algselt tegeleti kohvikasvatusega puude varjus, mis pakkus looduslikku elupaika paljudele loomadele ja putukatele. See sarnanes loodusliku metsa bioloogilisele mitmekesisusele. Traditsiooniliselt kasutasid põllumehed kohvimassi komposti ning välistasid kemikaalid ja väetised. Samuti kasvatasid nad tavaliselt kohvipuude varjus banaane ja viljapuid, mis pakkus täiendavat sissetulekut ja kindlustas põllumehi toiduga.
- ja 1980. aastatel, rohelise revolutsiooni ajal, andsid USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur ja teised rühmitused Ladina-Ameerika istandustele märkimisväärse rahalise toetuse, mille eesmärk oli aidata üleminekut tehnoloogilisele põllumajandusele. Saagikuse suurendamiseks asendasid istandused aga traditsioonilised varjus kasvatamise tehnikad päikeseviljelusmeetoditega. Päikeseviljelus hõlmab puude langetamist ning keemiliste väetiste ja pestitsiidide suurt hulka. Keskkonnaprobleemid, nagu metsade hävimine, pestitsiididega reostus, elupaikade hävitamine, pinnase ja vee degradeerumine, on enamiku kaasaegsete kohvifarmide töö tagajärjed. Seeläbi kannatab nii kohvifarmi kui seda ümbritsevate piirkondade bioloogiline mitmekesisus.
Tulenevalt kohvi kasvatamiseks kuluvast aja-, tööjõu- ja majanduslikust investeeringust, pidevalt kõikuvast maailmaturust, saagikust aastast aastasse mõjutavatest keskkonnateguritest ja paljudest muudest poliitilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest muutujatest, on pühendumine neile kes kohvi kasvatavad ülioluline. Seda juhul kui soovime, et meie suhe selle oa ja seda kasvatajatega on vastastikune, õiglane, tervislik ja jätkusuutlik.
Kohv ja keskkond
Algselt tegeleti kohvikasvatusega puude varjus, mis pakkus looduslikku elupaika paljudele loomadele ja putukatele. See sarnanes loodusliku metsa bioloogilisele mitmekesisusele. Traditsiooniliselt kasutasid põllumehed kohvimassi komposti ning välistasid kemikaalid ja väetised. Samuti kasvatasid nad tavaliselt kohvipuude varjus banaane ja viljapuid, mis pakkus täiendavat sissetulekut ja kindlustas põllumehi toiduga.
- ja 1980. aastatel, rohelise revolutsiooni ajal, andsid USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur ja teised rühmitused Ladina-Ameerika istandustele märkimisväärse rahalise toetuse, mille eesmärk oli aidata üleminekut tehnoloogilisele põllumajandusele. Saagikuse suurendamiseks asendasid istandused aga traditsioonilised varjus kasvatamise tehnikad päikeseviljelusmeetoditega. Päikeseviljelus hõlmab puude langetamist ning keemiliste väetiste ja pestitsiidide suurt hulka. Keskkonnaprobleemid, nagu metsade hävimine, pestitsiididega reostus, elupaikade hävitamine, pinnase ja vee degradeerumine, on enamiku kaasaegsete kohvifarmide töö tagajärjed. Seeläbi kannatab nii kohvifarmi kui seda ümbritsevate piirkondade bioloogiline mitmekesisus.
Tulenevalt kohvi kasvatamiseks kuluvast aja-, tööjõu- ja majanduslikust investeeringust, pidevalt kõikuvast maailmaturust, saagikust aastast aastasse mõjutavatest keskkonnateguritest ja paljudest muudest poliitilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest muutujatest, on pühendumine neile kes kohvi kasvatavad ülioluline. Seda juhul kui soovime, et meie suhe selle oa ja seda kasvatajatega on vastastikune, õiglane, tervislik ja jätkusuutlik.
Armastus kohvi vastu
Miljonid inimesed alustavad oma päeva aromaatselt lõhnava tassi värskelt valmistatud kohviga, kuid enamik meist pole kunagi mõelnud sellele, kui pika teekonna need oad meie tassini jõudmiseks läbivad. Maailmas juuakse päevas üle 2,25 miljardi tassi kohvi, mis teeb keskmiselt 2,5 tassi kohvi inimese kohta. Üle 90%- kohvitoodangust toodetakse arengumaades – peamiselt Lõuna-Ameerikas –, samas kui tarbimine toimub peamiselt tööstusriikides.
Armastus kohvi vastu
Miljonid inimesed alustavad oma päeva aromaatselt lõhnava tassi värskelt valmistatud kohviga, kuid enamik meist pole kunagi mõelnud sellele, kui pika teekonna need oad meie tassini jõudmiseks läbivad. Maailmas juuakse päevas üle 2,25 miljardi tassi kohvi, mis teeb keskmiselt 2,5 tassi kohvi inimese kohta. Üle 90%- kohvitoodangust toodetakse arengumaades – peamiselt Lõuna-Ameerikas –, samas kui tarbimine toimub peamiselt tööstusriikides.
Miks orgaaniline (mahe) kohv?
Mahepõllumajandus rahuldab mullaviljakuse vajadusi, säilitab loodusvarasid, säilitab bioloogilist mitmekesisust ja rõhutab säästvaid põllumajandustavasid.
Euroopa Liidu sertifitseerimine ning mahelogo annab kindlustunde, et kohviuba sisaldab vähemalt 95% ulatuses looduslikke mahepõllumajanduslikult toodetud koostisosi ning ülejäänud 5% peavad vastama rangetele tingimustele. Tooted peavad vastama Euroopa Liidu põhimõtetele mahepõllumajandusliku tootmise osas ehk tooraine kasvatamisel
- On keelatud kasutada GMOsid (loe lähemalt siit)
- On keelatud kasutada ioniseerivat kiirgust
- On lubatud kasutada teatud piirides kunstlikke väetisi, herbitsiide ja pestitsiide
See tähendab, et mahefarmerid peavad taimede tervise hoidmiseks ja mullaviljakuse säilitamiseks kasutama teistsuguseid lahendusi, nagu näiteks
- Külvikorda
- Valima taimesorte, mis on vastupidavamad erinevatele kahjuritele ja umbrohtudele
- Kasutama looduslikke kahjuritõrjeid
Mida see mulle tähendab?
Iga kohvijooki, mille Sa Caffeine kohvikust ostad, on valmistatud orgaanilisest, EU mahemärgistusega kohvioast. Röstime kogu oma kohvi ise, meie Vilniuses asuvas röstikojas, kust sai Caffeine lugu väikese röstikoja- ja kohvikuna alguse. Nagu ikka, saad Caffeine kohvikutest kohvi ka kaasa osta – ka see kohv on orgaaniline ning pakilt leiad selle kinnituseks väikese rohelise logo ehk EU mahemärgise.
Miks orgaaniline (mahe) kohv?
Mahepõllumajandus rahuldab mullaviljakuse vajadusi, säilitab loodusvarasid, säilitab bioloogilist mitmekesisust ja rõhutab säästvaid põllumajandustavasid.
Euroopa Liidu sertifitseerimine ning mahelogo annab kindlustunde, et kohviuba sisaldab vähemalt 95% ulatuses looduslikke mahepõllumajanduslikult toodetud koostisosi ning ülejäänud 5% peavad vastama rangetele tingimustele. Tooted peavad vastama Euroopa Liidu põhimõtetele mahepõllumajandusliku tootmise osas ehk tooraine kasvatamisel
- On keelatud kasutada GMOsid (loe lähemalt siit)
- On keelatud kasutada ioniseerivat kiirgust
- On lubatud kasutada teatud piirides kunstlikke väetisi, herbitsiide ja pestitsiide
See tähendab, et mahefarmerid peavad taimede tervise hoidmiseks ja mullaviljakuse säilitamiseks kasutama teistsuguseid lahendusi, nagu näiteks
- Külvikorda
- Valima taimesorte, mis on vastupidavamad erinevatele kahjuritele ja umbrohtudele
- Kasutama looduslikke kahjuritõrjeid
Mida see mulle tähendab?
Iga kohvijooki, mille Sa Caffeine kohvikust ostad, on valmistatud orgaanilisest, EU mahemärgistusega kohvioast. Röstime kogu oma kohvi ise, meie Vilniuses asuvas röstikojas, kust sai Caffeine lugu väikese röstikoja- ja kohvikuna alguse. Nagu ikka, saad Caffeine kohvikutest kohvi ka kaasa osta – ka see kohv on orgaaniline ning pakilt leiad selle kinnituseks väikese rohelise logo ehk EU mahemärgise.
