Saame kõigepealt tuttavaks!

Mina olen Mirjam, hetkel olen Rävala ja kohe-kohe ka uuendatud Viru Keskuse kohviku chief barista (T.T: chief – kohviku juhataja).

Kui kaua sa oled baristana tegutsenud?

Nüüd varsti-varsti-varsti saab täis kaks aastat, millest nüüd juba üle aasta olen olnud chief barista. 

Lisaks kohvikubossile oled sa ka latte art’i entusiast. Osaled teist aastat järjest Tallinn Coffee Festivali latte art throwdown võistlusel. Kuidas leidsid tee latte art’ini? 

Latte art on mulle suurt suurt huvi pakkunud juba algusest peale, kui ma tööle tulin. See tundus megalahe, mida teised minust kauem olnud baristad kohvidele teha suudavad. Kõik huvitavad tulbid, luiged fööniksid, igasugused huvitavad asjad. Ja siis mõtlesin, et mina tahan ka! Üks kõige esimestest niisugustest keerulisematest kujunditest, mis ma ära õppisin, oli luik. Kuigi sabad nägid alguses välja nagu kammid ja pead vaatasid igasugustesse huvitavatesse suundadesse, siis see tunne, kui esimene kord kõik pead ja sabad välja tulid, see oli lihtsalt imeline! Meil on Caffeine’is enda latte art’i kaardid kujunditega ning siis ma jõudsin kuidagi nii kaugele, et õppisin kaartidelt kõik ülejäänud kujundid ka ära ja siis mult küsiti, et kuule, võistlema ei taha minna või? Siis ma alguses mõtlesin, et ei tea ikka, tundub hirmus… Aga ma ei tea, kuidagi ma olin nõus ja nüüd lähen jälle võistlema.

Mis on sinu lemmikkujund, mida kohvi peale klientidele maalida? 

Minu go to on alati olnud luik. Igasugustele erinevatele kohvibaasidele, igasuguste erinevate sabadega.  Ta on niisugune väga klassikaline, aga samas hästi elegantne.

No mitu korda päevas sa saad klientidelt tagasisidet nende kaunite meistriteoste eest? 

Sellist tagasisidet tuleb tegelikult üsna tihti. Sageli öeldakse, et oo nii lahe pilt, kahju, et pean nüüd suhkru siia peale kallama. Alati ikka naeran ja ütlen, et see on okei, lase käia. 

Kas lisaks latte art’i kaartidele täiendad sa end veel kuidagi? Vaatad erinevaid videoid või võtad mingisugustest koolitustest osa?  

Tegelikult see on hästi palju sellist iseseisvat harjutamist leti taga. Saab katsetada igasuguseid erinevaid asju, saada aru, et kuidas see piima kallamine täpselt töötab sinna kohvi peale. Saadki vaadata, et seekord ma kallasin niimoodi, see ei näe õige välja. Siis katsetan uuesti, nii kaua, kuni tuleb välja täpselt nii nagu on vaja. Mulle meeldib uutele baristadele öelda, et latte art on nagu käekiri, igaüks teeb seda kuidagi omamoodi. Ta ei ole kunagi selline üks-ühele, et kõik teevad ühtlaselt samamoodi, see töötab kõigi jaoks erinevalt. 

Osad baristad on töötanud viis aastat ja ikka veel pole latte art’i päris käppa saanud. Mis sa arvad, millest see sõltuda võiks? Kas need, kes oskavad kohvikunsti on ka üleüldse hea käega, näiteks joonistajad? 

See on tõesti huvitav, ma võin sulle öelda, et mina ei oska üldse joonistada! See on nagu võlukunst. Ma arvan, et peabki hästi palju harjutama, sest olgem ausad mina olin ka kunagi selles punktis, kus mu tulbid olid totaalselt viltu ja rosettad nägid välja nagu tolmukogud. 

Kas latte art on miski, milles sooviksid ka tulevikus end professionaalsemalt proovile panna? Näiteks minna rahvusvahelistele  latte art’i võistlustele? 

Ei ole niimoodi mõelnud, praegu on ta rohkem nagu lihtsalt selline mõnus tegevus. Saan minna kohvifestivalile ja vaadata, mis seal toimub ning kelle vastu lähen. Aga ma ei usu, et minu närvid peaks vastu, et kuhugi rahvusvahelistele võistlustele minna….

Kuidas sa üldse valmistud latte art throwdown’iks? 

Ma olen äärmiselt võistlushimuline ja ma lähen kuidagi alati väga sinna rolli sisse ning pinge on nii laes. Ma üritan endale kuidagi sisendada, et see ei ole võistlus ja ma lähen lihtsalt latte art’i kallama. Sel aastal üritan võtta hästi rahulikult ning harjutan nüüd veel mõned korrad, et ikka kindel olla, et ka kõige keerulisemad kujundid ilusasti välja tuleks. 

Kuidas sul eelmisel aastal läks?

Ma jäin eelmisel aastal neljandale kohale, sest minu vortexil oli üks leht puudu. See oli väga valus kaotus…

Millise hinnangu annaksid Eesti kohviskeenele? Kas meie latte art’i tase ja konkurents on tugev? 

Eestis on hästi palju niisuguseid latte art’i entusiaste aga enamus, näiteks specialty kohvikud, keskenduvad rohkem kohvikvaliteedile, kui sellele, milline nende kohv välja näeb. Sellele ei panda erilist suurt rõhku, mis on jällegi arusaadav. On veidi olulisem, et su kohv maitseb hästi, kui see, et seal peal on mingi väga uhke pilt. Uhkel pildil ei ole mõtet, kui kohv hästi ei maitse.

Mirjamile saab kaasa elada juba sel laupäeval, 29. aprillil kell 11  Kultuurikatlas!